Esimesed korterid Peterburi uusehitistes olid mainekates maalilistes piirkondades asuva eliitkinnisvara variant. Aja jooksul sai selline eluase kättesaadavaks laiemale ostjaskonnale.

Märkimisväärne investorite nõudlus on pannud ehitusettevõtted sedalaadi hoonete poole sagedamini pöörduma. Arendajate jaoks on korterite ehitamine väga tulus. Elamu korterelamuks sobivale maale on palju nõudeid ja neile vastavaid vabu krunte polegi nii palju. Seetõttu on ehitusfirmadel väga tulus projekteerida kortereid ärihoonetesse, mida saab ehitada peaaegu kõikjale.

Korterid Peterburis – mis kinnisvara see on? Nagu igas teises linnas, ei ole ka Peterburis asuvad korterid juriidiliselt elamukinnisvara. Katsed selle probleemi lahendamiseks riigi kõrgeimal tasemel on endiselt kaalumisel.

Kuna korterid kuuluvad mitteelamufondi, on nende hind oluliselt madalam. Lisaks ühendavad paljud neist oma kinnisvara ja hotelli omadused kõigi pakutavate teenustega. Investeeringuna pakuvad erilist huvi korterid — üüritud elamispind tasub end väga kiiresti ära, misjärel hakkab tooma stabiilset lisatulu.

Peterburi korterite ja korterite erinevus

Mis vahe on korteril ja korteril Peterburis? Peamine erinevus seisneb selles, et korterid kuuluvad ärikinnisvara kategooriasse, korterid aga elamufondi. Lisaks on mitmeid lisafunktsioone, mis näitavad nende kahe korpuse tüübi kardinaalset erinevust:

• Registreerimine. Ärihoonetes eluruumi registreerimist ei pakuta. Ainsad erandid on hotellitüüpi majad, kuhu saab ajutise sissekirjutuse viieks aastaks. Sama kehtib ka majade kohta, milles on eluruumid. Pärast seda aega saab registreerimist pikendada sama perioodi võrra ja seda saab teha piiramatu arv kordi. Alaline registreerimine korterites on võimalik ainult siis, kui need on ametlikult üle antud eluruumide staatusesse.
• Omandimaks. Korteriomanike iga-aastane kinnisvaramaks arvutatakse eluruumi katastriväärtuse alusel. Tavaliselt on see umbes 0,1%. Ärikinnisvara omanikele kujuneb maksusumma maatüki sihtotstarbest. Korterite puhul on see 0,5-2%.
• Kommunaalmaksed. Korterite eluaseme ja kommunaalteenuste eest tasumine on märgatavalt kallim. Paljudel juhtudel on selle põhjuseks asjaolu, et äripindadele ei kehti nii ranged nõuded eluaseme ja kommunaalteenuste hindade reguleerimisel. Lõppkokkuvõttes otsustavad nende hinnangulised kulud kommunaalteenused. Lisaks ei saa korterid arvestada dotatsiooni ega muude ühiskorteri soodusmaksetingimustega.
• Peterburi korterid erinevad korteritest nii infrastruktuuri arendamise taseme kui ka ehitusstandardite poolest. Mõnikord võib leida tööstuspiirkonda või muusse sanitaarstandarditele mittevastavasse piirkonda ehitatud elamukompleksi. Turistiklassi korterid võivad asuda tehaste, suurte maanteede läheduses või muudes ebasoodsates linnapiirkondades. Korterelamute ehitamisel arvestatakse olemasoleva taristu tasemega, mille mõne selle üksuse puuduse korral kompenseerib arendaja või linnavõim. Korteritele selliseid nõudeid ei ole: kui jalutuskäigu kaugusel pole näiteks kooli või lasteaeda, ei garanteeri keegi nende ehitamist lähiajal.
• Riigi toetuse puudumine. Soodusprogrammid, mida riik eluaseme ostmiseks ette näeb, korteritele ei kehti. Nende omandamiseks ei saa te kasutada rasedus- ja sünnituskapitali, pereprogrammi. Samuti ei saa mitteeluruumiks peetava kinnisvara omanikele maksusoodustust, tänu millele on võimalik tagastada osa ostule kulutatud vahenditest. Kui raha napib, aitab vaid tavaline pangahüpoteek.
• Kinnisvarahaldus. Kapitaalremonti korterelamutes teostatakse fondi vahenditest või elanike liikmemaksudest. Korterites jäävad kõik kulud omanike kanda. Üldised küsimused hoone kui terviku ja sellega piirneva territooriumi osas lahendavad kõik omanikud ühiselt, arvestades nende osakaalu kinnistus. Fondivalitseja iseseisvaks valimiseks ning ühise ja külgneva territooriumi muutmise küsimuste lahendamiseks peate olema enamusomanik ehk omama rohkem kui 51% kinnisvarast. Elamutes on see peaaegu võimatu, ärihoonetes aga üsna. Omanik saab üle poole majast välja osta näiteks hotelli jaoks ja seejärel kõik kogu hoonega seotud korralduslikud küsimused üksi otsustada.
• Naabrid. Vaikimisseadus ei kehti äripindadele, sh korteritele. Samuti on korteri omanikul õigus ruume igal ajal ja kellele iganes välja üürida. Erinevalt korteritest, kus avalik-õiguslikku äriasutust pole võimalik korraldada, saab kortereid varustada hotelli, kaupluse, salongi või kontoriga. Naabrite nõusolek ruumide sihtotstarbe muutmiseks ei ole vajalik.
• Hind. Kuna ärihoonetele on vähem nõudeid, on need arendajatele kasulikumad. See toob kaasa korterite hinnalanguse, mis võrreldes sama pinna korteriga võib maksta 10-20% vähem.

Kellele korter on mõeldud?

Erinevus korteri ja korteri vahel Peterburis loob ka igale sellisele eluasemetüübile erineva sihtrühma. Suurperede jaoks jäävad prioriteediks tavalised, sageli mitmetoalised korterid, milles on võimalik korraldada isiklikku ruumi, ning omanike õigused on määratletud ja kaitstud seadusega.

Riigiaparaat kaitseb ka korteriomanikke, kuid sellise eluaseme spetsiifilisus ei soosi pereelu. Esimene probleem on alalise elamisloa puudumine. See pole nii oluline kuni ajani, mil laps või lapsed ei pea olema kooli või lasteaeda registreeritud. Elukohas saavad seda teha ainult registreeritud elanikud, st need, kellel on püsiv, piiramatu sissekirjutus.

Seetõttu eelistavad kortereid poissmeeste ostjad, lastetud paarid, inimesed, kes sageli linna tööasjus käivad. Viimase kategooria ostjate jaoks on eelistatuim variant korterhotell, mis sisaldab mõningaid hotelliteenuseid: koristamine, toidu tuppatoomine, valve jne.

Korterid on hea võimalus soetada endale meelepärases piirkonnas soodne eluase. Võrreldes tavalise sama piirkonna elukorteriga maksavad need oluliselt vähem. Äripindade hüpoteeklaenu protsent ei erine korteri ostmiseks ettenähtust. Kui arvutada kõik kulud, sealhulgas iga-aastane kõrgendatud kinnisvaramaksu tasumine, tuleb korteri soetamise kulu ikkagi väiksemaks. Et mitte maksta kommunaalteenuste eest liiga suuri summasid, võite pöörata tähelepanu võimalustele, mis pakuvad individuaalset kütet.

Tema üks, ilmselt kõige levinum põhjus, miks inimesed kortereid ostavad, on investeerimine. Tavaliselt on sellistel ostjatel juba alaline eluase ja kortereid ostetakse nende hilisemaks üürimiseks. Üürnike seas on korterite, sealhulgas premium-segmendi kinnisvara järele suur nõudlus, mistõttu kulud tasuvad end väga kiiresti ära ja muutuvad tulutoovateks.

Mõnikord ostetakse kortereid mitte alaliseks, vaid hooajaliseks elamiseks. Sageli kehtib see nende eliitsorti kohta. Selline kinnisvara asub reeglina prestiižsetes äärelinnades, ökoloogiliselt puhastes suurte haljasaladega aladel, rannaalal või kuurortlinnades.

Korterite ostmine Peterburis: plussid ja miinused

Peterburi korterite plussid ja miinused tulenevad otseselt seda tüüpi kinnisvara tehnilistest omadustest ja selle õiguslikust staatusest. Kõik nüansid kokku võttes on sellise korpuse peamised eelised järgmised:

• soodne hind võrreldes samas linnaosas asuvate korteritega;
• ilus ja läbimõeldud fassaad, kuna palju tähelepanu pööratakse hotelli- ja ärihoonete väliskujundusele;
• üürnike kõrge nõudlus, mis võimaldab kortereid kasumlikult üürida, olles nende omanik;
• mugav asukoht, kuna korterkomplekse ja muid seda tüüpi elamispinda sisaldavaid hooneid on tasuv ehitada keskuse lähedal asuvatesse elava liiklusega piirkondadesse;
• enamikus korterites valitsev vaba planeering;
• viimistletud kaunistus, sageli koos vajalike mööblitükkide ja kodumasinatega, mille arendaja esitab;
• hotelliteenus korterhotellide külalistele, mis katab põhilised majapidamise vajadused;
• võimalus soovi korral korterid elamufondi üle anda ja tänu staatuse muutumisele saada neis alaline elamisluba.

Korterite peamiseks puuduseks on eluruumi staatuse puudumine. Muud seda tüüpi eluaseme puudused hõlmavad järgmist:

• ajutine registreerimine või selle registreerimise võimalus, kuna hoone on klassifitseeritud ärikeskuseks või tööstustsooni osaks;
• kõrge kinnisvaramaks, mis võib ületada korterimaksu 20 korda;
• kommunaalteenuste kõrge hind, suutmatus saada toetust või kasutada nende maksmiseks muid soodsaid tingimusi;
• suutmatus osta kortereid rasedus- ja sünnituskapitali või muude elamispindadele ette nähtud riiklike toetusprogrammide abil;
• riskid ühisehituse käigus, sest erinevalt korteriostjatest pole korterite puhul aktsionärid praktiliselt kaitstud arendaja pankroti eest;
• konkreetsed nõuded ruumide ümberehitamisele, mis võivad olla otseses vastuolus omaniku kavatsustega;
• vajadus saada külgnevate ruumide omanike ja kõigi konkreetse hoone omanike nõusolek korterite elamispinna staatusesse üleandmiseks.

Peterburis korterite ostmise tunnused

Esimesed korterid Peterburis ilmusid just eliitresidentsidena, mis asusid kõige prestiižsemates piirkondades. Nende hulka kuuluvad veepiirid ja ajaloolise väärtusega arhitektuuriga alad.

Tänaseks on linna kortereid esindanud kaks populaarseimat sorti: korterhotellid ja korterikompleksid, mille hulka kuuluvad ka klubimajad.

Pidevalt on suundumas korterelamute rajamine, kus igal hoonel on kindel sihtsuund. Seega võib see hõlmata eraldi hooneid ärireisil viibivate külaliste ajutiseks elamiseks; täiustatud planeeringuga korteritega majad, mis mahutavad mugavalt terveid peresid. Sellistes kompleksides on eraldi hooned eraldatud haldus- ja infrastruktuuripindadeks, mis võimaldab muuta mõned hooned eranditult elamuteks.

Teist tüüpi korterid on luksuskompleksid, mis pakuvad avaraid ruume mitmes toas või isegi korrusel. Sellised üksikute projektide järgi ehitatud hooned eristuvad suure klaaspinnaga peente fassaadidega. Sageli asuvad need kompleksid Neeva kallastel — antud juhul on elanikele mõeldud nende enda kai, mõnes kompleksis — jahtklubid. Vaatamata hotellistaatuse puudumisele on neis saadaval kõikvõimalikud hotelliteenused.

Loe artiklit Kylie ajakirjast: https://qayli.com/journal/chem-otlichayutsya-apartamenty-ot-kvartiry-v-sankt-peterburge/