Korteri ostmisel esitatavate küsimuste põhifunktsioon on pakkuda ostjale tehingu usaldusväärsust ja legitiimsust ning säästa aega ja raha. Kinnisvara soetamise käigus — nii esmasel kui ka järelturul — on alati oht komistada petturitele või kaotada silmist mõned nüansid, mis võivad ostu käiku mõjutada.

Mida otsida korterit vaadates?

Sarnaste korterite valik, eriti kui tegemist on järelturuga, on tohutu. Pealegi on kõik võimalused enam-vähem sarnased. Enne korteri vaatamist enne ostmist tasuks kuulutust ennast hoolikalt analüüsida.

Korteri müügikuulutuse tekstile tuleb lisada fotod. Parem on, kui nad demonstreerivad igakülgselt korpust, eelistatavalt erinevates valgustingimustes. Väga hea on, kui korteri piltidele on lisatud maja kujutis — nii saab eelnevalt teha ligikaudse pildi sellel aadressil elamise mugavustasemest.

Teine oluline punkt on mainimine, kes täpselt korteri müüb: omanik või kinnisvaramaakler. Sarnast nüanssi tuleb korterit ostes esimese asjana küsida.

Omanikult kinnisvara ostmisel on ainult üks eelis — raha säästmine, mida saaks kinnisvaramaaklerile tema teenuste eest maksta. Reeglina on see summa 3–5% eluaseme maksumusest. Siin lõpevad omanikuga vahetu koostöö eelised, kuid riskid suurenevad.

Esimene asi, mis peaks teid hoiatama, on see, et müüja väldib järjekindlalt professionaalse kinnisvaramaakleri kaasamist. Selle taga võib peituda nii pettus kui ka korteri mõningate oluliste puuduste varjamine: ebaseaduslik ümberehitus, maja seisukord, milles ei ole võimalik müüa selles olevat elamispinda jne. Samuti võib kinnisvarateenustest keeldumise põhjuseks olla kokkuhoidlikkus – sel juhul on ostjal õigus sõlmida iseseisvalt agendiga leping konkreetse korteri tehingu tegemiseks või leida mõni muu sobiv variant.

Kinnisvarakaubanduse valdkonna asjatundjad soovitavad võimalusel sõlmida leping mõne hea mainega esindusega. Eraagendi valimisel on parem keskenduda arvustustele, mida võib leida linnafoorumitest või paljudest spetsialiseeritud saitidest.

Milliseid küsimusi kinnisvaramaaklerilt küsida?

Tehingu tagatiste järgimise eest vastutavad paljud agentuurid ja eramaaklerid. See seisneb erikindlustuslepingu vormistamises, mille kohaselt on ostjal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui tehing ebaõnnestus kinnisvaramaakleri süül. See võib juhtuda näiteks agendi hooletuse tõttu, kui ta ei tutvunud põhjalikult dokumentidega ning selle tulemusena osutus vaieldavaks või osaliseks omaniku kuuluvus varale.

Kindlustuslepingu sõlmimine peaks olema üks esimesi küsimusi kinnisvaramaaklerile korteri ostmisel enne ühise töö alustamist. Kui kinnisvaramaakler esindab omanikku, on parem temalt kõik täpsustavad punktid eelnevalt välja uurida, et olla müüjaga tõsiseks vestluseks hästi ette valmistatud.

Mida küsida korterit ostes?

Kuna kinnisvara ostmisel räägime üsna suurtest summadest, tuleks sellele läheneda võimalikult vastutustundlikult. Korterimüüjalt erinevaid küsimusi esitades ei tasu karta näida liiga skrupulaarne või väiklane. Vastutustundlikule müüjale, kes soovib samuti kõik formaalsused läbida ja tehingu võimalikult kiiresti lõpule viia, näitab selline käitumine huvi ja praktilisust.

Tinglikult võib kõik küsimused jagada kahte kategooriasse:

Dokumenteerige küsimused

Kõik tehingud kinnisvaraga on õigus teha ainult selle omanik. Kui ta seda mingil põhjusel teha ei saa, väljastatakse teda esindavale isikule notariaalselt tõestatud volikiri. Sinna kantakse selle inimese passiandmed ja keegi teine ​​ei saa enam volikirja kasutada. Sel juhul on juriidiline jõud ainult volikirja originaalil, mitte selle koopial.

Üks olulisemaid küsimusi on see, kas korteri omanik on selle ainuomanik? Kui vastus sellele on eitav, kaob võimalus kiiresti ja ilma lisatoiminguteta tehing sõlmida. Sel juhul on hädavajalik võtta ühendust hea kinnisvaramaakleriga või isegi meelitada pädev advokaat. Lepingud, mis sisaldavad teiste omanike nõusolekut eluaseme müümiseks, on erineva kujundusega, millest võhikule on väga raske aru saada.

Korterit ostes tuleks küsida:

• Vara päritolu. Selliste dokumentide hulka kuuluvad: müügileping, annetus, pärimine; erastamisdokument.
• Panga pant. Kui müügihetkel on korter pangale panditud, on selle müük võimalik, kuid kogu protsessiga kaasnevad täiendavad raskused ostja ja müüja pankade tehingus osalemise näol, nõusoleku saamisel. nende finantsasutus jne.
• Koormatised ja võlad. Et teada saada, et selliseid puudusi pole, peate paluma müüjal esitada väljavõte isiklikust kontost või kviitungid kommunaalmaksete tasumise kohta. Samuti tuleb välja selgitada, kas korteril on võlgnevusi kapitaalremondi või haldusfirma ees.
• registreeritud isikud. Vajalik on selgitada, kui palju inimesi, sealhulgas teovõimetuid ja alaealisi, on hetkel korterisse sisse kirjutatud. Kui see on erastatud, mängib omandiküsimustes rolli ka erastamise hetkel registreeritud elanike arv.
• Kaasomanike arv. Teiste omanike peale müüja olemasolu toob juba kaasa teatud raskusi, eriti kui tegemist on alaealistega. Sel juhul on vaja tehingu teostamisse kaasata eestkoste- ja eestkosteasutused, samuti saada nende nõusolek selle tegemiseks.
• Pärijad. Kui korter on päritud, peate selgitama pärijate arvu ja kinnitama nende pärimise fakti.
• Vara tüüp. Ühinemisel on vajalik korteri teise omaniku nõusolek. Vara jagamisel osaleb iga korteriosa omanik lepingu täitmises ja peab selle juures viibima.
• emakapital. Kui korter on ostetud emakapitaliga, on lapsel või lastel õigus sellest teatud osa saada. Alaealisele tuleb enne müüki tagada samas suurusjärgus eluase ilma üldtingimusi halvendamata ja osakaalu vähendamata. Selleks on tingimata vaja eestkosteasutuste nõusolekut, mida rasedus- ja sünnituskapitali puhul antakse väga vastumeelselt ja harvadel juhtudel.
• Ümberarendamine. Kui korteris tehti ümberehitus, tuleb see legaliseerida. Vastasel juhul ähvardab see käegakatsutavate trahvidega või isegi müügilepingu ülesütlemisega, kui legaliseerimine on võimatu. Parim on, kui müüja teeb seda enne tehingu sõlmimist, sest isegi märkimisväärne allahindlus ei pruugi katta ostja tulevasi kulusid nende probleemide lahendamiseks.
• Korteri vabastamine. Eelnevalt on vaja kokku leppida, kui kauaks müüja võib elamispinna täielikult vabastada ja võtmed ostjale üle anda. Kui korteris elavad üürnikud, tasub selgitada üürilepingu lõppemise aeg.

Küsimused korteri kohta

Korteriga on seotud palju tehnilisi probleeme, mis on mõeldud selle seisukorra kohta teabe avaldamiseks. Peamised neist hõlmavad järgmist:

• Mis on korteri pindala? See hetk peaks olema üks esimesi küsimusi korteriomanikule telefoni teel suhtlemise etapis. Tavaliselt on kuulutuses piirkond märgitud, kuid tegelikkuses võib ilmneda ebatäpsusi. Näiteks on reaalne köögipind 7,7 ruutmeetrit ja kuulutuses oli see ümardatud 8-ni. Selline erinevus on esmapilgul tühine, kuid mööbli ja kodumasinate paigutusel võib see mängida suurt rolli, ostja plaanib teha.
• Kui kaua aega tagasi remont tehti? Seda nüanssi mainitakse üsna sageli ka kuulutuse tekstis. Pigem tuleks selgitada mitte remondi ettekirjutus, vaid selle olemus: kosmeetiline või kapitali. Tapeedi saab sõna otseses mõttes ühe päevaga uuesti kleepida, kuid aastakümneid uuendamata krohv ei osutu peagi parimaks.
• Kui vanad torud on? See on oluline vanade majade puhul, kus kanalisatsiooni- ja veetorud olid metallist. Kui neid pole veel asendatud kaasaegsete plastmassidega, siis on need suure tõenäosusega lagunenud. Lisaks, kui korteri uus omanik soovib need ise välja vahetada, tuleb vahetus teha ühiselt kogu sissepääsu ulatuses, mis toob kaasa täiendavaid tülisid.
• Millal juhtmestik muutus? Küsimus puudutab ka vanu maju. Juhtmed on kulunud, mis suurendab tuleohtu kogu majas. Mis puudutab uut juhtmestikku — see on vasest ja alumiiniumist, samas kui esimene on palju vastupidavam.
• Millal mõõtureid kontrolliti? Ideaalis peaks müüja enne kuulutuse esitamist saatma gaasi-, vee- ja elektriarvestid kontrollimiseks akrediteeritud organisatsioonile. Väga hea, kui korteri ülevaatuse ajal nad läbisid selle kontrolli ja neil on hiljutise kuupäevaga pitsat.
• Kuidas lift töötab ja kuidas sissepääsu puhastatakse? Lifti ja maandumiste seisukorda saab hinnata visuaalsel vaatlusel, kuid ei tee paha esitada ka paar täpsustavat küsimust. Näiteks kui haldusfirma tegeleb majahooldusega, siis see lihtsustab veidi olukorda. Kui kõik langeb elanike õlgadele, võib esineda hilinemisi koristamise ja liftide võimaliku remondiga.
• Mitu autot on hoovis? Autode arvu hoovis on võimalik päriselt hinnata alles hilisõhtul ning enamik korterite ülevaatusi toimub päevasel ajal. Kui piirkond on autodega palju koormatud, pole see turvaline, eriti laste jaoks. Väga suureks plussiks on eraldi parkla olemasolu, mis ei külgne vahetult sissepääsudega.
• Kui kaugel on lasteaed/kool/kliinik? Kõndimisdistants tähendab mitte rohkem kui ühe kilomeetri pikkust distantsi, mis võtab mõõdetud jalgsi umbes 15 minutit. On väga oluline, et sotsiaalse infrastruktuuri põhiobjektid asuksid majale võimalikult lähedal, isegi kui see mõjutab hinda selle tõusu suunas. Nende objektide lähedus võib säästa aega ja lastega seotud juhtudel täiendavat turvalisust.

Täispikka artiklit loe Kylie ajakirjast: https://qayli.com/journal/kakie-voprosy-zadavat-pri-pokupke-kvartiry/