Korterelamu projektdokumentatsioon on kogum kõige olulisematest andmetest, ilma milleta ükski ehitus ei alga. Algstaadiumis sisaldab see kõiki väikseimaid tehnilisi nüansse, mis kirjeldavad tulevase struktuuri olemust, selle omadusi ja ka kõige üksikasjalikumaid omadusi.

Projektdokumentatsioon on aga vajalik mitte ainult edukaks ja seaduslikuks ehitustööks, vaid ka kinnitamaks, et valminud maja vastab täielikult arendaja plaanile ja lubadustele. Ehk kui tulevikus tuleb üürnike poolt pretensioone ehitusfirma rikkumiste kohta, on selle fakti peamiseks tõendiks projektdokumentatsioon. Lisaks toimub kortermaja hooldus just sellisel paberil silma peal.

Milliseid andmeid sisaldab projekti dokumentatsioon?

Korterelamu projekteerimisdokumentatsioon sisaldab ulatuslikku andmete loendit, mis puudutavad seda keerukat tüüpi elamute käitamist ja hooldamist. Kohustuslike paberite hulka kuuluvad nii need, mis kuuluvad pikaajalisele säilitamisele koos hilisema arhiivi üleandmisega, kui ka asendatavad paberid, mille asjakohasus muutub mõne kohustusliku plaanilise töö teostamise tõttu aegunuks. Elanike ühisvaraga seotud dokumentide üldpakett sisaldab:

• korterelamu tehniline pass;
• andmed paigaldatud mõõteseadmete kohta: nende paigaldamise kuupäev, tehniline kirjeldus, kehtivad võrdlusnäitajad, tehniline ülevaatus, remont, taatlus või asendamine;
• tegutseb tehtud töö tulemuste, nende üksikasjaliku kirjeldamise ja kalkulatsioonide vastuvõtmisel;
• korterelamu ülevaatuse dokumendid: kõigi kommunikatsioonide, seadmete, raamatupidamisseadmete, abiruumide ja elamu konstruktsiooni kontrollimine;
• üksikasjalikud juhised mitme korteriga elamu ekspluatatsiooniks, kui see on kasutusele võetud alates 2007. aastast; vanemate majade puhul ei ole need andmed projektdokumentatsioonis nõutavad;
• majaomanike ühisuse koosolekute protokollid, milles on ära näidatud tehtud otsused;
• maatüki katastriplaan, millele maja on ehitatud, registreeritud Rosreestr;
• väljavõte Rosreestrist omanike kohta, eriti kui oli registreeritud ühisvara;
• dokumendid servituudi olemasolul koos koormise laadi kirjeldusega;
• eluaseme omanike, samuti seda üürivate või üürivate kodanike täielikud nimekirjad;
• ühisvara kasutamise korra lepingud;
• maja projektdokumentatsioon või selle koopia.

Märge! Elamukompleksi projekteerimisdokumentatsiooni jaoks on nimetatud andmed kõige olulisemad ja kohustuslikud. Nende olemasolu korterelamuga seotud paberite loetelus on otseselt reguleeritud kehtivate õigusaktidega.

Paralleelselt sellega kehtivad mõnede normatiivdokumentide nõuded, mis reguleerivad, milline muu teave peaks olema projektidokumentide loetelu lahutamatu osa. Selle klassifikatsiooni kohaselt sisaldab selline loend lisaks:

• korterelamuid, aga ka muid sellele rajatud ehitisi sisaldava maatüki plaan, mis on tehtud mõõtkavas 1:1000 — 1:2000;
• iga hoone joonised ja ka hinnangulised aruanded nende teostamise kohta;
• arendajafirmade poolt allkirjastatud aktid korterelamute vastuvõtmise kohta;
• maja ülevaatuse akt koos järeldusega selle tehnilise seisukorra kohta;
• hoone sees paiknevate insener-kommunikatsioonide skeemid: kanalisatsioon, küte, veevarustus, elektrivarustus jne;
• katlaruumide ja liftihalduse passid;
• eraldi passid otse elamusse, igasse korterisse ja maale, millel objekt asub;
• maapinna kontuuride joonised.

Projekti dokumentatsioonis sisalduvate ja vajaduse korral asendatavate paberite arv sisaldab andmeid, mis kaotavad kehtivuse aegumisel. Pärast tööd või uusi arvutusi sisestatakse uuendatud teave uuesti dokumentatsiooni. See sisaldab:

• jooksva või kapitaalremondi etapp ja nõuded, samuti sellega seotud kalkulatsioonid ja teostatavate tööde kirjeldus;
• järeldused tehnilise inventuuri ja ülevaatuse läbiviimise kohta;
• üürnike registreeritud avaldused, mis on kantud spetsiaalsesse päevikusse: kaebused, taotlused ja ettepanekud, mis on seotud osutatavate teenuste kvaliteediga ja maja ühisvara seisukorraga;
• riikliku eluasemeinspektsiooni juhised;
• side mõõtmise protokollid: elektrivõrgud, ventilatsioon jne;
• inventuuriaktid elanike ühisvara mõne komponendi kohta, näiteks tuletõrjekilbid, postkastid, valgustid jne.

Pea meeles! Kuna eelnimetatud paberid käsitlevad peamiselt korteriomanike ühisvara, siis igaüks neist eraldi korterelamu projektideklaratsiooni võtta ei saa. Hoolimata sellest, et see tegelikult kuulub üürnikele, säilitab deklaratsiooni algne haldusfirma.

Kes vastutab projekti dokumentatsiooni säilitamise eest?

Kiire vajaduse korral seisavad elanikud silmitsi probleemiga, mitte see, kuidas saada kortermaja projekt, vaid millises organisatsioonis seda teha. Tegelikult on selliste andmete kõrvaldamise protseduur väga lihtne: ehitus- ja viimistlustööde ajal on kogu dokumentide pakett arendaja käes ja pärast objekti kasutuselevõttu antakse see üle palgatud või määratud juhtkonnale. ettevõte.

Samuti juhtub, et fondivalitseja ülesanded on pandud üürnike õlgadele — seda tüüpi juhtimist nimetatakse otseseks. Sellisel juhul toimub projekti dokumentide üleandmine vastutustundlike omanike käes, säilitades samal ajal kohustusliku korra.

Raskused tekivad ainult siis, kui ülekandekorraldust rikutakse: osa andmetest on puudu või projekti ei antud üldse fondivalitsejale üle. Sel juhul tekib juba küsimus, kas selle objekti ehitusega seotud ehitusfirma on kohustatud dokumentatsiooni kodus hoidma? Ka seda reguleeriv seadus on vastuoluline.

Peamised eeskirjad, mis seda olukorda selgitavad, on Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 162 ning 1987. aasta ehitusnormide ja reeglite kogum. Viimase, eelkõige selle esimese väljaande kohaselt olid arendajad kohustatud deklaratsioone kodus hoidma. Kuid samal 1987. aastal viidi reeglitesse sisse muudatused, mis kehtivad tänapäeval.

Seega loetakse projekti säilitamise eest vastutavaks ehitusettevõtja, kui ta ei suuda dokumenteerida kõigi tehniliste andmete erandita üleandmist kolmandale isikule. See isik võib olla investor, fondivalitseja või omanike nõukogu, kui ta võtab endale kortermaja haldamise ja korrashoiu. Kui vaidlusi tekitavad küsimused antakse kohtu alla, jääb kohus reeglina just sellisele seisukohale kinni.

Ära unusta! Vastutavad isikud on kohustatud säilitama arendaja poolt edastatud andmeid kakskümmend aastat. Pärast seda kantakse need üle korterelamute projektdokumentatsiooni arhiivi — munitsipaal- või riigiarhiivi sektsiooni.

Milline on korterelamu projekti üleandmise kord?

Projektdokumentatsioon, mis on korterelamuga lahutamatult seotud, olles selle juriidiline komponent ja osa elanike ühisvarast, ei kandu mitte ainult arendajalt fondivalitsejale, vaid ka ühelt juriidiliselt isikult teisele. See tähendab, et kui üürnikud otsustavad fondivalitsejat vahetada või kavatsevad kõiki küsimusi iseseisvalt reguleerida, tuleb projekt üle anda uuele juhile.

Õiguskorras on ka õiguste üleandmise kord. Kõigepealt kutsutakse kokku omanike koosolek, millel otsustatakse poolthäälteenamusega lõpetada haldusleping varem sellega tegelenud organisatsiooniga. Pärast seda saadetakse teated otsuse kohta haldusfirmale ja eluaseme ülevaatusele. Seda teeb selleks spetsiaalselt volitatud isik ja sellise teate saatmise tähtaeg on viis päeva.

Eelmise asemele valitud uus haldusfirma ei pea korterelamule projektdokumentatsiooni nõudma – see läheb etteteatamisega automaatselt üle. Seaduse järgi saab projekti esitada mitte varem kui nädal pärast teate saatmise päeva. Samas on juhi kohustustest vabastav ettevõte kohustatud dokumentatsiooni määratud kolmandale isikule üle andma hiljemalt kolme päeva jooksul alates lepingu lõppemise päevast.

Dokumentide üleandmisel koostatakse akt, milles märgitakse selle kirjutamise koht ja kuupäev, üksikasjalikult loetletakse käest kätte liikuvad paberid, märkides ära originaalid ja koopiad, iga dokumendi kohta märgitakse eraldi lehtede arv. Lisaks dokumentidele endile kuuluvad üleandmisele ka üldkasutatavate ruumide võtmed, sisetelefoni- ja lukukoodid ning elektroonilised kiibid.

Mõnikord juhtub, et üleandvatel ja vastuvõtvatel osapooltel on lahkarvamusi teatud kohustuslikuks peetavate dokumentide olemasolu või puudumise osas. Sellised asjaolud peavad tingimata kajastuma vastuvõtuaktis, kuid selle küsimuse lõpliku lahendamisega tegeleb eluasemeinspektsioon.

Reeglite järgi peaks ülekandehaldusfirma tegelema puuduvate paberite taastamisega. Talle antakse kolmekuuline tähtaeg, mille jooksul ta on kohustatud need kokku korjama ja uue lisaakti vormistamisega vastutavale organisatsioonile saatma.

Kui dokumente määratud aja jooksul ei taastatud, on see põhjus kohtusse pöörduda. Vajadusel, et kõik majaga seotud tehnilised paberid käepärast oleks, on ka praktiline alus — ilma nendeta on väga raske korralikult majandada. Lisaks välistavad täpsus ja ranged tähtajad riski viia projekt üle teisele fondivalitsejale.

Projekti üleandmise korra rikkumise, viivitamise või vajalike paberite esitamisest keeldumise eest on ette nähtud vastutus. Seda väljendatakse rahatrahvina: 2 tuhandest rublast üksikisikutele kuni 30-200 tuhandeni ametlikel ametikohtadel ja juriidilistele isikutele.

Mida teha, kui kortermaja dokumendid on kadunud?

Kui üleandval ettevõttel tuleb puuduolevad dokumendid taastada, loetakse nende tuvastamise ülesanne juba vastuvõtva poole kohustuseks. Kui projekti mõne komponendi puudumise fakt selgub pärast vastuvõtmis- ja üleandmisakti allkirjastamist, vastutab selle rikkumise eest senine fondivalitseja. Ehk siis nimekirja täielikkuse eest vastutab alati see füüsiline või juriidiline isik, kes parasjagu juhib ning pole üldse vahet, millal ja kelle süül see või teine ​​dokument kaotsi läks.

Tavaline üürnik, kui tal on vaja ligi pääseda projekti dokumentatsioonile, peaks kõigepealt pöörduma haldusfirma poole. Kuna väärtpaberite nimekiri on väga mahukas, siis tuleb meeles pidada, et osa neist, mida loetakse arendaja varaks, ei ole fondivalitsejal kohustust säilitada. Selline teave sisaldab erinevaid hinnanguid, vastuvõtmise akte ja tehtud töid. Ehitusettevõtted on seda teavet säilitanud kakskümmend aastat, kuid selle kõiki aspekte pole kodu haldamiseks vaja.

Fondivalitseja jaoks liigitatakse sellised dokumendid asjakohasteks “kuni vajaduse aegumiseni”. Koos sellega peavad kõik asendatavad ja uuendatud paberid olema saadaval.

Kõige sagedamini esineb dokumentide puudumine vanade hoonete puhul, kuid ka suhteliselt uued majad ei saa seda saatust vältida. Kui juhtub, et fondivalitseja ei saa kuidagi aidata, võite pöörduda arendaja poole või teha päring arhiivi. Halvimal juhul tuleb kirjutada kohtusse, kes kohustab vastutavaid isikuid kaotatud andmed tagasi nõudma.

Originaalartikkel: https://qayli.com/journal/gde-hranitsya-proektnaya-dokumentaciya-na-mnohokvartirnyy-dom/