Kuna oma säästude arvelt korteri ostmiseks napib raha, kaaluvad inimesed kõige sagedamini hüpoteeklaenu võimalusi. Seda kinnisvara soetamise meetodit iseloomustab suur enammaksmine, mis võib paljudele ostjatele üle jõu käia. Ühistukorteri kinnisvara soetamise võimalus on veel üks võimalus oma eluaseme olukorda parandada, jaotades eluaseme maksumuse tasumist pikema perioodi peale.
Mis on elamuühistu?
Elamuühistu on vabatahtlik, mittetulunduslik organisatsioon, mis on loodud pakkuma eluaset kõigile oma aktsionäridele. Korteri ost elamuehitus- või hoiukooperatiivis toimub osamaksetena, kuid kõigile selle liikmetele luuakse ühine konto.
Praktikas näeb see välja selline. Pärast ühistuga liitumist ja osamaksu tasumist kannab osaleja igakuiselt organisatsiooni arvele kehtestatud summad — liikmemaksud. Kui tema isiklike sissemaksete kogusumma on alates 60% valitud eluaseme maksumusest, ostab ühistu talle korteri, kuid võtab selle ajutiselt enda omandisse. Osanik saab selle täielikult oma nimele ümber registreerida, kui maksab ühistule võla ära.
Selliseid organisatsioone on mitut tüüpi: elamu-, elamuehitus- ja elamuhoiuühistud. Elamuehituslikku sorti täna praktiliselt ei leita, kuna alates 2018. aastast on riigil lubatud aktsiatesse investeerida vaid valmis kinnisvarasse.
Hoiuühistu (HSK) erineb tavapärasest selle poolest, et selle liikmed ei piirdu ainult ühe konkreetse maja korterite valikuga. Kuid peaaegu alati seab organisatsiooni põhikiri ostetud eluaseme hinna ülempiiri. Seda tehakse selleks, et ühistu järelmaksuga korterit osta võiks rohkem inimesi, sest iga ruutmeeter ostetakse teiste osanike panustatud vahenditega. Liiga kallis eluase, mille on valinud üks neist, võib pikendada teiste liikmete järjekorras viibimist. Seega loob ligikaudu sama väärtusega kinnisvara kõigile aktsionäridele võrdsed tingimused.
Ühistu kaudu kodu ostmise põhietapid
Korteri ostmine elamukooperatiivi kaudu tuleb kasuks siis, kui isiklikest säästudest ei piisa hüpoteegi sissemakseks või pole soovi laenu enam maksta. See ostuviis koosneb mitmest etapist:
Ühistu valimine
Pärast organisatsiooni kasuks otsustamist on vaja kontrollida kogu selle kohta üksikasjalikku teavet. Selleks tuleks tellida väljavõte juriidiliste isikute ühtsest riiklikust registrist, tutvuda ühistu põhikirjaga ja uurida, kui kaua aega tagasi sellega liitusid uued aktsionärid.
Ühistu liikmetele erinõudeid ei ole: nende vanus peab olema üle 16 aasta vana ning dokumentidest nõutakse vaid passi ja isikukoodi.
Jaga panust
Sissemaks, nagu hüpoteeklaenude puhul, on olemas ka elamuühistute puhul. Sellele esitatud nõuded pole nii ranged — reeglina on selle suurus 35% eluaseme hinnast, kuid see võib olla väiksem — kõik sõltub organisatsiooni põhikirjast.
Osalise sissemakse tegemisega koos vormistab osaleja avalduse, milles märgib ära talle vajaliku korteri omadused: pindala, kaadrid, tubade arvu, eeldatava hinna. Pärast liitumist saab ta osaleda aktsionäride koosolekutel, hääletada ja koos teiste liikmetega lahendada organisatsioonilisi küsimusi.
Järjekorras olemine
Osanik ei satu korteri ostmise järjekorda ühistuga liitumise hetkest, vaid hetkest, mil tema osamakse suurus on 35% korteri maksumusest. Kui see summa maksti kohe ära, kantakse see nimekirja.
Järjekorra kulgu saate jälgida oma isiklikul kontol organisatsiooni veebisaidil. Ostuhetk saabub mitte varem, kui konkreetse aktsionäri sissemaksed moodustavad 60% vara turuhinnast. Paljudes ühistutes on aga karm kord – st kui osaleja kannab kontole suuri summasid, siis see teda järjekorda ei tõsta, vaid vähendab järgmiste kuude sissemaksete summat.
Korteri valik
Pärast vajalike vahendite kogumist saab osanik valida korteri. Ta peab tellima eluaseme juriidilise ja hindamisuuringu ja selle eest maksma.
Selle ekspertiisi järeldus on vajalik selleks, et ühistuga valitud variant kokku leppida. Kui see vastab organisatsiooni põhikirjale, saab aktsionär uue eluaseme.
Korteri ost
ZhNK eluaseme omandamine toimub aktsionäri huvides. Selline tõlgendus tähendab, et kuigi vara kuulub juriidiliselt ühistule, tasub kommunaalteenuste ja maksude eest selles registreeritud osanik.
Nagu panditud korteri puhul, ei saa ta seda müüa, pärandada ega kinkida, välja üürida ega ümber ehitada.
Saldo tagasimaksmine
Seejärel koostatakse osalejale individuaalne makseplaan, mille periood ei tohi ületada kümmet aastat. See moodustub aktsia- ja liikmemaksudest.
Kui tasuda ei ole võimalik, võib aktsionärile anda edasilükkamise tähtajaga kuni kolm kuud. Maksete süstemaatilise hilinemisega kuni kolm korda aastas või kuni kaks korda kvartalis võib ta ka ühistust välja arvata.
Omandi registreerimine
Korteri omandiõiguse registreerimise aluseks on ühistu tõend võla täieliku tasumise kohta. See on peamine dokument, mis on vajalik Rosreestrile esitamiseks ja eluaseme täisomaniku õiguste saamiseks.
Ühistust saab igal ajal omal soovil lahkuda. Kui see juhtus enne korteri ostmist, tagastatakse osanikule kahe kuu jooksul kogu sissemakstud osa- ja liikmeraha. Kui vara on juba ostetud, siis saab ka raha tagasi, kuid korter läheb täismahus ühistu omandusse.
Loe artiklit Kylie ajakirjast: https://qayli.com/journal/kak-kupit-kvartiru-cherez-kooperativ-etapy-priobreteniya/