Korteripettus on väga populaarne ebaseadusliku rikastumise vorm. Eluaseme ostmise ja müügi puhul peetakse silmas tehinguid suurte rahasummadega, mis definitsiooni järgi ei saa muud kui sissetungijaid meelitada.

Igasugune kinnisvarapettus, mis rikub ostjate või müüjate õigusi, on seadusega karmilt karistatud. Paralleelselt selgelt kuritegelike petuskeemidega on aga ka selliseid, mille puhul on pettuse fakti tõestamine praktiliselt võimatu. Samal ajal leiavad need skeemid, mida näib olevat juba ammu uuritud ja avalikustatud, endiselt ohvreid.

Kuidas nad saavad petta korterit müües ja ostes?

Pettuste liigid kinnisvaraturul võivad olla seotud nii müügilepingute sõlmimise nüanssidega kui ka eluaseme enda kvaliteediga. Muidugi on rahaline küsimus alati esikohal. See tähendab, et kelmuse ohver jääb igal juhul rahast ilma: kas lahku temaga ilma tagastusvõimaluseta või maksab rohkem kui see või teine ​​korterikulu.

Pettused kinnisvaraga algavad müügikuulutuse esitamise etapis. See võib sisaldada ebatäpseid või tahtlikult valeandmeid eluaseme seisukorra ja õigusliku seisundi kohta. Lepingu sõlmimise ettevalmistamise etapis võib esineda ka teistsuguse iseloomuga pettusi. Neid on lihtne tuvastada müüja või ostja käitumist jälgides. Tegevuse ebajärjekindlus, kategooriline soovimatus leida kompromisse, teatud tüüpi kokkuleppe või makseviisi pealesurumine on väga häirivad märgid. Sellisel juhul on parem sellise inimesega tehingust üldse keelduda ja kui see pole võimalik, kaasata protsessi kindlasti hea advokaat.

Populaarsed kinnisvarapettused

Kinnisvarapettuste skeemid muutuvad ja täiustuvad pidevalt. Kuid ka tänapäeval leidub ostjate või müüjate petmiseks viise, mis on aastakümneid edukalt töötanud. Kõige levinumad neist:

Dokumentide võltsimine

Dokumentide võltsimine on oluline süütegu, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Harvad pole aga juhtumid, kus petturid loovad korteri müügiks võltsitud volikirju või isegi isikut tõendavaid dokumente.

Pettus võõra korteriga on järgmine. Süüdlane sõlmib üürniku sildi all korteri omanikuga pikaajalise üürilepingu. Selle käigus saab ta juurdepääsu omaniku passi koopiatele. Nende koopiate põhjal tehakse hiljem võltspass, millesse kleebitakse petturi foto. On lihtne aimata, et korter läheb peagi ahvatleva hinnaga müüki ja leiab kiiresti oma ostja.

See on keeruline skeem, mis nõuab eriväljaõpet, kuid võimaldab petturitel suhteliselt kiiresti rikkaks saada. Sel juhul on kannatajaks ostja, kes kaotab selle tulemusena korteri ja raha, kuna neid on sellises olukorras peaaegu võimatu tagastada.

Ebapädeva omaniku korteri müük

Petusevõimalused korteri müügil hõlmavad ebapädevale isikule kuuluva eluaseme müüki. Selliseks omanikuks võib olla vaimuhaiguse, alkoholi- või narkosõltuvusega inimene.

Tavaliselt sõlmivad petturid sellises olukorras selle inimesega müügi- või annetuslepingu, sageli väga sümboolse summa eest. Sellele järgneb rida fiktiivseid omandiõiguse üleminekuid. Seda tehakse selleks, et jäljed segi ajada ja korteri tegeliku omaniku leidmine keeruliseks muuta.

Reeglina selgub asjatundmatu omanikuga tehingu fakt varsti pärast seda, kui hooletu ostja kodu soetab. Kõik tehingud isikutega, kes ei ole tegudest teadlikud, loetakse tühiseks ja kohtu poolt kergesti tühistatavad. Pärast seda on ostja kohustatud vara tegelikule omanikule tagastama ning raha tagasisaamise tõenäosus on tavaliselt null.

fiktiivne volikiri

Kinnisvarapetturid kasutavad sageli ära neile meeldiva kinnisvara omanike pikka eemalolekut. Kui ta on ära, näiteks välismaal, tehakse korteri müümiseks võltsitud volikiri. Selle järgi müüvad ründajad kinnisvara pahaaimamatule ostjale, kes saab lõpuks ebameeldiva üllatuse kohtumise näol kodu tegeliku omanikuga.

See skeem on mõeldud väga hooletutele ostjatele. Fakt on see, et isegi kui korter müüakse reaalse volikirja alusel ja omanik sureb enne müügilepingu allkirjastamist, siis selline tehing tühistatakse.

Sarnane on olukord juriidilise jõu kaotanud volikirjaga: see tühistati omaniku poolt või muutus aegumise tõttu kehtetuks. Mõnikord jätkavad petturid sellise dokumendi kasutamist ja kelmuse edu sõltub ainult ostja hoolimatusest.

Korter koos üürnikuga

Väga kaval pettuse variant kinnisvara ostmisel võib toimuda juhtudel, kui korteril on üürnik, kellel on õigus selles eluaegselt elada. Tavaliselt juhtub see siis, kui kinnisvara omanik keeldub sellest kellegi kasuks, jättes endale õiguse selles oma elu lõpuni elada.

Kriminaalselt ei ole selline petuskeem karistatav, kuna kuskil pole öeldud, et uuel omanikul pole õigust sellist eluaset müüa. Moraalsest aspektist on ta kohustatud hoiatama ostjat sellise üürniku olemasolu eest, mida pettustehingute puhul ei juhtu.

Korteris elamise õigust omavat inimest on võimatu välja tõsta. Ostjal on kaks võimalust: kas taluda või üritada kordamööda korter maha müüa. Teisel juhul peate kas petma, nagu petturid, või otsima väga pikka aega uut ostjat, kes selle võimalusega nõustub.

Tagatisraha või ettemaks

Tulevaste lepingute tagatiseks jätab ostja müüjale tagatisraha — ettemaksu või tagatisraha korteri eest. Pandiga võib pöörduda kaks erinevat kelmust.

Vahetult pärast tagatisraha laekumist võib müüja teada saada korteri kohta ebameeldivaid detaile. Samas saab nende olemus olema selline, et ostja peab paremaks tehingust keelduda. Tagatisraha puhul jääb ostja keeldumisel kogu selle tagatisraha summa müüjale. Lihtne on arvata, et need ebameeldivad detailid peideti esialgu sihilikult ja seejärel ostjale näidatud. Sellistel asjaoludel on pettuse fakti tõestamine peaaegu võimatu.

Teisel juhul võib müüja, olles saanud ettemaksu, selle summaga lihtsalt ära kaduda, eriti kui üleandmisel eellepingut ei sõlmitud. Kui isegi kviitungit pole, siis ükski kohus sellistes toimingutes kuriteokoosseisu ei leia.

Laenu töötlemine

Tänapäeval pakuvad erinevatel tingimustel laenu mitte ainult finantsasutused, vaid ka eraisikud. Sageli sisaldavad sellised laenulepingud teavet laenuvõtja kinnisvara kohta. Samas võib kinnisvara puudutavaid lõike nii kavalalt ja segadusse ajada, et tavainimene ei saa kirjutatu olemusest kohe aru. Nende lepingute alusel saab korter toimida krediidivahendite pandina. See tähendab, et kui võlgnik ei tagasta võlausaldajale raha, on tal õigus oma korter välja võtta.

Teine petuskeem hõlmab laenulepingu sõlmimist, samuti väga nutikalt koostatud, mis tegelikkuses on müügileping. Selle kohaselt müüb omanik oma eluaseme, enamasti tegelikust väärtusest palju madalamalt.

Kuidas saab ostja korterimüüjat petta?

Korterit müües pole pettureid lihtne ära tunda, kuid teatud ettevaatlikkuse ja tähelepanelikkusega on see täiesti võimalik. Mitte ainult müüjate hulgas pole hoolimatuid isikuid — saak võib olla ostjate õlul.

Kõige tavalisemad petuskeemid, mille all kodumüüjad kannatavad, on maksepettused. Sularaha puhul on pettuse oht alati olemas. Esiteks võib raha osutuda võltsiks või mitte täies mahus üle kantud. Teiseks võib ostja pärast lepingu allkirjastamist ja omandiõiguse üleandmist lihtsalt maksmata jätta.

Enne tagatisraha lepingu allkirjastamist ei soovita kellelegi oma pangakaardi andmeid anda. Sel juhul riskib müüja sattuda ulatusliku pettuse ohvriks. Mõned meistrimehed suudavad pettusi korraldada, teades ainult kaardi numbrit ja mitte midagi muud.

Muudel juhtudel võib pettur ostja isikus paluda enne raha üleandmise fakti välja kirjutada kviitung raha kättesaamise kohta, viidates erinevatele põhjustele. Näiteks võib ta väita, et pank keeldub hüpoteegi võtmisest ilma sissemakseta, ja palub müüjal makse kinnitada, lubades seejuures peagi teha. Sellise kviitungiga ei takista keegi fiktiivsel ostjal tehingust keeldumast ja nõudmast müüjalt raha tagastamist, mis dokumendi põhjal otsustades talle üle kanti.

Kuidas kaitsta end eluasemepettuste eest?

Kinnisvaratehingutes saab pettust vältida teades, milline pettus toimub nii korteri ostmisel kui ka selle müügil. Lisaks peate järgima lihtsaid ja kasulikke reegleid:

• kontrollige hoolikalt kõiki juriidilisi dokumente;
• vähimagi kahtluse korral nõuda USRN-ist väljavõtet, mis näitab kogu korteri ajalugu: omanike vahetust ja kinnisvarale õiguste ülemineku olemust;
• volikirja alusel korterit müües kohtuge kindlasti omanikuga;
• kui korterit on ühe aasta jooksul korduvalt müüdud, on parem sellest võimalusest keelduda;
• kontrollige vara juriidilist puhtust: kas on registreerimata pärijaid, kas on rikutud alaealiste õigusi, eriti kui müüja poolt korteri ostmisse kaasati rasedus- ja sünnituskapital;
• veenduge, et kõik dokumendid: müügilepingud, kinkelepingud ja volikirjad oleksid notari poolt kinnitatud – muuhulgas kinnitab see majaomaniku teovõimet;
• küsi majaraamatu väljavõtet, kuhu on märgitud kõik registreeritud üürnikud;
• võtma müüjalt kviitungid, mis tõendavad võlgade puudumist kapitaalremondi ning eluaseme- ja kommunaalteenuste eest;
• uuri, kas korter oli pankrotiasjades, sest hiljem võib sellest saada osa vale kinnisvaratehingust;
• laenulepingut koostades lugege selle tingimusi väga hoolikalt — on väga soovitav, et kinnisvara nendesse üldse ei ilmuks;
• kõik ostu-müügitehingu arveldused tuleks läbi viia seifi kaudu või vähemalt notari juuresolekul;
• ära sõlmi ostu-müügilepingut, kui on vähimatki kahtlust müüja või ostja sündsuses.

Loe artiklit Kylie ajakirjast: https://qayli.com/journal/kak-obmanyvayut-pri-kuple-prodaje-nedvijimosti-shemy-moshennichestva-s-nedvijimostyu/